Fototeenused - XPRESSART OÜ
http://www.xpressart.eu
Peab siis tegema sellise reklaampostituse - et google märksõnad kokku paneks lehega :)
Aga ilma naljata - fototeenuste soovi korral võtke ühendust!
- Ürituste jäädvustamine
- Progressifotod ehitusobjektidele
- Reklaamfotod
- Fotokoolitused – nii eratunnid kui ka suuremad seltskonnad
- Fotode müük
- Hoonete sisekujundus – disainielementideks fotod
- Kinnisvaraobjektide pildistamine
- Fototehnika müük ja parandus
Peab siis tegema sellise reklaampostituse - et google märksõnad kokku paneks lehega :)
Aga ilma naljata - fototeenuste soovi korral võtke ühendust!
no EKA!
EKA-sse ma siiski õppima ei lähe, kuna ei pääsenud esimesest kvalifitseerimisvoorust edasi :)
häriv stereotüüpsus
Olen üks paras ülbik, kellele meeldib koguaeg kritiseerida. Vigade märkamine ja nende mahlakas kirjeldamine paneb südame kiiremini verd pumpama. Võib-olla ma ei ole ka nii mahlakas...lugejate meelest ehk lihtsalt kakk, kes hädaldab niisama. Ei morjenda mind, annan endast parima :)
Seekord kirjutan natuke Eesti Kunstiakadeemiast. See on selline õppeasutus, mille suhtes juba keskkoolis mingid põhjendamatud eelarvamused olid. Eilsel jahedal kevadpäeval käisin EKA-s. Ei kaotanud sinna midagi ära, lausa esimest korda läksin vanalinnas asuvasse suurde ja uhkesse majja. Väljast siis suurde ja uhkesse. Seest oli tegemist paraja peldikuga. Mitte et seal oleks remont tegemata...kuigi ka seda. Kuid ka remontimata hoone võib seest puhas ja korras olla. Ideaalseks näiteks mõni sõjaväeosa, kus mööbel vanem kui keskmise eestlase eluiga. EKA oli aga seest lihtsalt peldik. Valitses korratus, mustus... kõndides mööda neid koridore mõtlesin, et mis kurat siin toimub. Ahh...muidugi...soonikutega vennikesed ju ei armastagi korda. Rüüpavad oma khaki-pükstes teed ja loevad luulet. Või noh...on kultuursed, kui soovite nii. Igatahes väljast vaadates poleks iial arvanud, et vanalinnas asuv kena hoone võib seest niisugune olla.
Ok, see selleks. Läksin EKA-sse sisseastumiskatsetele, kaasas fotoportfolio.
14:20 oli minu ajaks märgitud e-kirjas. Minus peituv sakslaslik täpsus ning sisemine nõudlikkus kellaaegade suhtes sai häiritud. Lausa 40 minutiga. Aga selle aja sain õnneks sisustatud fotoraamatute sirvimisega.
15:00 paiku oli minu kord astuda komisjoni ette. Vestlusel jäi silma/kõrva komisjoni faktiteadmistega peenutsemine. Mõtlen noh...kui tuuakse vestlusesse sisse mõni selline fakt, mis peaks nagu faktiga esineja tõstma kõigist teistest kõrgemale. A la "olen kunstis niivõrd pädev, kuna tean täpselt mis aastatel Picasso elas." Mina muidugi ei tea Piccasost suurt midagi ning julgesin selle ka välja öelda. Julgesin ka öelda, et mind polegi see kunagi huvitanud. Eks seepärast saingi vist komisjoni ühe liikme poolt soovituse käia läbi kõik vanalinna kunstigaleriid :) Miks ka mitte...aga...njaah...jällegi ei huvita. See ongi see, mis eristab isehakanud fotograafe mingisugustest khaki-pükste ja soonikuga tüüpidest. Üks neist teeb pilti kuna talle meeldib see. Ta naudib kogu seda protsessi ja loob selles olles midagi. Teine aga tuubib kusagil pähe aasta-arve, kunstnikke ja Picasso-pintslitõmmete eripära Evald Okase pintslikasutusest. Nii tekibki üks alasöönud kunstnik, kes ongi tõeline kunstnik! Mitte et ta midagi omapärast loob...lihtsat ta on alasöönud, joob teed(I love tea!), tuubib fakte ja temas on mingisugune eripärane maailmavalu...kultuurisfäär on ju siiski küllaltki alarahastatud. Annan siis praegu edasi endapoolset visiooni akadeemilise-fotograafi-kunstniku stereotüübist. Mulle käib see stereotüüp pinda. Seepärast läksin ka vestlusele casual-stiilis - heledad teksad, hele särk ja mingi dressikas. Mõtlesin, et miks peaksin end kostümeerima, et olla kusagil keskkonnas soositum.
Igatahes...vestlus oli nagu oli...enda jaoks pean kõrghetkeks järgmist dialoogi -
küsiti portfolios olevate infrapunafotode kohta, et kas need on öösel pika säriajaga tehtud. Vastasin, et need fotod on tehtud infrapunafiltriga. Järgmine küsimus: "Kas need on töödeldud vä?" Ohhohhhooo...eks siis seletasin veidikene tehnoloogiat. Küsija muidugi - kuuldes sõna "infrapunafilter", suutis esineda eelpool mainitud faktitundmis-stiilis kommentaariga: "aaa, infrapunafilter, jaja, neid kasutati vanasti kinodes filmide näitamisel..bla bla bla midagi..."
Kurja...mina kui sisseastuja pean komisjonile seletama, kuidas inrapunafotograafia käib..tsiteerides staar-majandus-regionaalarengu-hävitajast-meister-poliitikut: "Tule taevas appi!"
Portfoliost veel nii palju, et kuna ma juba ette aimasin, et komisjonile läheb arvatavasti peale mingisugune depressiivne teema...............siis ma ei pannud depressiivseid pilte oma portfoliosse ;) Või noh...ühe siiski panin :) Mis te arvate, milline foto sai kõige suurema tähelepanu osaliseks?? Muidugi....seesama mustvalge sotsiaalprobleemi kajastav foto. "FUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUCK!!!!!" mõtlesin ma.........kuidas te suudate NIIII hästi vastata mu stereotüüpsele etekujutusele?????????????????
Üks näide veel heast küsimusest:
"Kas Alari Kivisaar on teie meelest hea fotograaf?"
Minu vastus: kogelev vaikus ja pikk mõtlemine selle üle, mida vastata...trr...ma tean küll mida te vastuseks saada tahate........ja kui ma nii vastan, siis ma räägin sisimas iseendale vastu. Kui aga vastan nii nagu ise arvan, siis jätan endast mulje kui inimesest, kes arvab et fotograafia on vaid päikseloojangute ja putukate pildistamine..... ja sinna see vastus jäigi....ma pean õppima veel lollidele küsimustele vastamist...ehk oleksin pidanud vastu küsima, et kas te siis arvate et ei ole ja põhendust nõudnud...
Üldiselt oli veel küsimusi, mis lihtsalt suu kinni panid. Suu keeldus vastamast nii, nagu komisjon soovib. Jäin selles mõttes ise vist lolliks...aga eks lolli elu ongi ju lihtsam :)
Sellega lõpetangi kirjatüki :)
Lisakommentaar nr1 - on eriti loll tegu kritiseerida komisjoni, kes otsustab selle üle, kas ma pääsen sisse või mitte...infoajastu ikkagi...google ütleb rohkem kui tuhat sõna. Aga lollusi peab ka tegema :)
Lisakommentaar nr2 - ei soovi kommentaare stiilis "miks üldse sinna ronid?" ja "miks pead end maailma nabaks, et niimoodi kirjutad" siin võtangi õiguse olla see ülbik :)
Lisakommentaar nr3 - jätkuvalt, nagu ka alati kombeks on olnud...anonüümsed kommentaarid kustutan ära(kui just ei kiideta...kiitus meeldib ja seda ei kustuta ;) ) (pole veel midagi kustutanud, kuid eeldan et kriitiline kirjatükk tõmbab ligi kriitilisi kommenteerijaid)
Seekord kirjutan natuke Eesti Kunstiakadeemiast. See on selline õppeasutus, mille suhtes juba keskkoolis mingid põhjendamatud eelarvamused olid. Eilsel jahedal kevadpäeval käisin EKA-s. Ei kaotanud sinna midagi ära, lausa esimest korda läksin vanalinnas asuvasse suurde ja uhkesse majja. Väljast siis suurde ja uhkesse. Seest oli tegemist paraja peldikuga. Mitte et seal oleks remont tegemata...kuigi ka seda. Kuid ka remontimata hoone võib seest puhas ja korras olla. Ideaalseks näiteks mõni sõjaväeosa, kus mööbel vanem kui keskmise eestlase eluiga. EKA oli aga seest lihtsalt peldik. Valitses korratus, mustus... kõndides mööda neid koridore mõtlesin, et mis kurat siin toimub. Ahh...muidugi...soonikutega vennikesed ju ei armastagi korda. Rüüpavad oma khaki-pükstes teed ja loevad luulet. Või noh...on kultuursed, kui soovite nii. Igatahes väljast vaadates poleks iial arvanud, et vanalinnas asuv kena hoone võib seest niisugune olla.
Ok, see selleks. Läksin EKA-sse sisseastumiskatsetele, kaasas fotoportfolio.
14:20 oli minu ajaks märgitud e-kirjas. Minus peituv sakslaslik täpsus ning sisemine nõudlikkus kellaaegade suhtes sai häiritud. Lausa 40 minutiga. Aga selle aja sain õnneks sisustatud fotoraamatute sirvimisega.
15:00 paiku oli minu kord astuda komisjoni ette. Vestlusel jäi silma/kõrva komisjoni faktiteadmistega peenutsemine. Mõtlen noh...kui tuuakse vestlusesse sisse mõni selline fakt, mis peaks nagu faktiga esineja tõstma kõigist teistest kõrgemale. A la "olen kunstis niivõrd pädev, kuna tean täpselt mis aastatel Picasso elas." Mina muidugi ei tea Piccasost suurt midagi ning julgesin selle ka välja öelda. Julgesin ka öelda, et mind polegi see kunagi huvitanud. Eks seepärast saingi vist komisjoni ühe liikme poolt soovituse käia läbi kõik vanalinna kunstigaleriid :) Miks ka mitte...aga...njaah...jällegi ei huvita. See ongi see, mis eristab isehakanud fotograafe mingisugustest khaki-pükste ja soonikuga tüüpidest. Üks neist teeb pilti kuna talle meeldib see. Ta naudib kogu seda protsessi ja loob selles olles midagi. Teine aga tuubib kusagil pähe aasta-arve, kunstnikke ja Picasso-pintslitõmmete eripära Evald Okase pintslikasutusest. Nii tekibki üks alasöönud kunstnik, kes ongi tõeline kunstnik! Mitte et ta midagi omapärast loob...lihtsat ta on alasöönud, joob teed(I love tea!), tuubib fakte ja temas on mingisugune eripärane maailmavalu...kultuurisfäär on ju siiski küllaltki alarahastatud. Annan siis praegu edasi endapoolset visiooni akadeemilise-fotograafi-kunstniku stereotüübist. Mulle käib see stereotüüp pinda. Seepärast läksin ka vestlusele casual-stiilis - heledad teksad, hele särk ja mingi dressikas. Mõtlesin, et miks peaksin end kostümeerima, et olla kusagil keskkonnas soositum.
Igatahes...vestlus oli nagu oli...enda jaoks pean kõrghetkeks järgmist dialoogi -
küsiti portfolios olevate infrapunafotode kohta, et kas need on öösel pika säriajaga tehtud. Vastasin, et need fotod on tehtud infrapunafiltriga. Järgmine küsimus: "Kas need on töödeldud vä?" Ohhohhhooo...eks siis seletasin veidikene tehnoloogiat. Küsija muidugi - kuuldes sõna "infrapunafilter", suutis esineda eelpool mainitud faktitundmis-stiilis kommentaariga: "aaa, infrapunafilter, jaja, neid kasutati vanasti kinodes filmide näitamisel..bla bla bla midagi..."
Kurja...mina kui sisseastuja pean komisjonile seletama, kuidas inrapunafotograafia käib..tsiteerides staar-majandus-regionaalarengu-hävitajast-meister-poliitikut: "Tule taevas appi!"
Portfoliost veel nii palju, et kuna ma juba ette aimasin, et komisjonile läheb arvatavasti peale mingisugune depressiivne teema...............siis ma ei pannud depressiivseid pilte oma portfoliosse ;) Või noh...ühe siiski panin :) Mis te arvate, milline foto sai kõige suurema tähelepanu osaliseks?? Muidugi....seesama mustvalge sotsiaalprobleemi kajastav foto. "FUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUCK!!!!!" mõtlesin ma.........kuidas te suudate NIIII hästi vastata mu stereotüüpsele etekujutusele?????????????????
Üks näide veel heast küsimusest:
"Kas Alari Kivisaar on teie meelest hea fotograaf?"
Minu vastus: kogelev vaikus ja pikk mõtlemine selle üle, mida vastata...trr...ma tean küll mida te vastuseks saada tahate........ja kui ma nii vastan, siis ma räägin sisimas iseendale vastu. Kui aga vastan nii nagu ise arvan, siis jätan endast mulje kui inimesest, kes arvab et fotograafia on vaid päikseloojangute ja putukate pildistamine..... ja sinna see vastus jäigi....ma pean õppima veel lollidele küsimustele vastamist...ehk oleksin pidanud vastu küsima, et kas te siis arvate et ei ole ja põhendust nõudnud...
Üldiselt oli veel küsimusi, mis lihtsalt suu kinni panid. Suu keeldus vastamast nii, nagu komisjon soovib. Jäin selles mõttes ise vist lolliks...aga eks lolli elu ongi ju lihtsam :)
Sellega lõpetangi kirjatüki :)
Lisakommentaar nr1 - on eriti loll tegu kritiseerida komisjoni, kes otsustab selle üle, kas ma pääsen sisse või mitte...infoajastu ikkagi...google ütleb rohkem kui tuhat sõna. Aga lollusi peab ka tegema :)
Lisakommentaar nr2 - ei soovi kommentaare stiilis "miks üldse sinna ronid?" ja "miks pead end maailma nabaks, et niimoodi kirjutad" siin võtangi õiguse olla see ülbik :)
Lisakommentaar nr3 - jätkuvalt, nagu ka alati kombeks on olnud...anonüümsed kommentaarid kustutan ära(kui just ei kiideta...kiitus meeldib ja seda ei kustuta ;) ) (pole veel midagi kustutanud, kuid eeldan et kriitiline kirjatükk tõmbab ligi kriitilisi kommenteerijaid)
EKA
Sel nädalavahetusel lähen oma portfoliot esitlema Eesti Kunstiakadeemiasse.
Juunikuus peaks selguma, kas läbin sõela ning saan EKA-s fotograafiat õppida.
XPRESSART
Annan teada, et tegutsen nüüd ka ametlikult fotograafina.
Tutvustan lugejatele oma veel-poolikut kodulehekülge:
Olge levis! :)
Subscribe to:
Posts (Atom)
